Selles õppeaines tutvusime erinevate materjalidega, mis käsitlevad organisatsiooni juhtimise teooriaid. Lisaks töötlesime materjale, mis käsitles bürokraatlikuma poole nõudeid.
Infotehnoloogia ettevõtluses:
Juhtimisinfosüsteemid (managment information system ehk M.I.S):
Erinevad organisatsioonid: Blau-Scott & Etzioni tüpoloogiad:
Organisatsiooniline keskkond:
Organisatsiooniline elutsükkel:
Traditsioonilised, tõlgendavad ja kriitilised perspektiivid organisatsioonidele:
Juhtimine on oluline osa igas organisatsioonis, see käsitleb inimeste ja tööülesannete korraldust. Selle kohta on loodud mitmeid erinevaid teooriaid. Klassikaline teooria keskendus tootlikkuse ja efektiivsuse suurendamisele, uurides ülesannete spetsialiseerumist ja rahalisi motivatsioone. Teooria peamised kujundajad olid Frederick Taylor ja Henri Fayol. Taylor lähenes juhtimise teooriale teaduslikult, eesmärgiga tööprotsesside optimeerimine ja töötajate tootlikkuse tõstmine.
Fayol arendas haldusjuhtimist ning esitles juhtimise põhifunktsioone: planeerimine, korraldamine ja kontroll. Klassikaline juhtimine jaguneb kolmeks: teaduslik, bürokraatlik ja haldusjuhtimine. Bürokraatlik juhtimine toob esile jäigad struktuurid ja reeglid, samas teaduslik juhtimise suund on töö optimeerimisel ning haldusjuhtimine keskendub pigem organisatsiooni üldisele toimimisele.
Organisatsiooniline struktuur paneb paika töö, vastutus ja info liikumise korralduse ettevõttes. See aitab paika panna töötajate rollid, otsustusprotsessid ning tööjaotuse, mis parendab organisatsiooni efektiivsust. On olemas palju erinevaid struktuuritüüpe - lame, funktsionaalne, toote- ja geograafiline struktuur - mis valitakse organisatsioonis vastavalt vajadustele.
Struktuur sõltub suuresti organisatsiooni strateegiast – algul pannakse paika eesmärgid ja strateegia ning seejärel valitakse sobiv struktuur. Kulude minimeerimise strateegia sobib näiteks mehhanistliku ja innovatsioonistrateegia aga orgaanilise struktuuriga organisatsioonile. Mõnikord võetakse kasutusele imitatsioonistrateegia, mis on kahe kombinatsiooni.
Organisatsiooniline disain mõjutab töötajate käitumist, motivatsiooni ja organisatsiooni sisest kultuuri. Ametlikud ja tsentraliseeritud struktuurid pakuvad rohkem kontrolli, kuid võivad piirata paindlikkust, samas mitteametlikud ja detsentraliseeritud struktuurid soodustavad koostööd ja innovatsiooni.
Organisatsiooni struktuuri võib mõjutada ka selle suurus – väikesed organisatsioonid üldiselt on lihtsama ja paindlikuma struktuuriga, suured organisatsioonid aga kompleksed, suure tööjaotuse ja rohkemate reeglitega. Ettevõte peab valima sellise struktuuri, mis aitab kõige paremini ellu viia seatud eesmärke ja tegevusi.
Juhtimisjõud on võime suunata inimesi, ressursse ja sündmusi, et ellu viia organisatsiooni eesmärke, kuid seda rakendada vastutustundlikult. Võim võib olla saadud erinevatest allikatest: positsioon, teadmised, isikuomadused ja teiste tunnustus. Juhtimises eristatakse mitmeid võimutüüpe: ametlik, positsiooni-, õigustatud, preemia-, sunni- ja ekspertvõim.
Õigustatud võim põhineb juhi ametikohal ja teiste tunnustusel, kuid ainult sellega ei saavuta austust ega lojaalsust. Väga oluline on isiklik võim, mis tuleneb juhi autoriteedist. Referentsvõim põhineb inimeste austusel ja imetlusel isiku vastu, see eest ekspertvõim saavutatakse läbi teadmistest ja oskustest mida teised tunnustavad.
Sunnivõim juhtimises tähendab töötajate mõjutamist karistuste või nende ähvarduse kaudu, samas kui preemiavõim motiveerib töötajaid tasude abil. Sunniviisiline juhtimisstiil võib olla lühiajaliselt tõhus, kuid pikemas perspektiivis tekitab hirmu, vähendab loovust ja võib põhjustada töötajate läbipõlemist.
Preemiavõim parandab tootlikkust, töökultuuri ja töö kvaliteeti, kuid võib kaasa tuua ebaeetilise käitumise või liigse keskendumise tasule. Positsioonivõim tuleneb inimese ametikohast organisatsioonis ning hõlmab nii sunnivõimu, preemiavõimu kui ka seaduslikku võimu. Institutsionaalne võim on suuremate organisatsioonide (nt valitsused ja ettevõtted) võime suunata inimeste käitumist ja hoida ühiskonnas norme hierarhiliste struktuuride kaudu.
Lisaadressaat on organisatsioon või isik, kellele saadetakse kiri teadmiseks. Lisaadressaadiks võib olla: füüsiline isik Ametiisik Organisatsioon organisatsiooni allüksus mingi kindla tunnuse alusel määratletud organisatsioonide või isikute grupp. Lisaadressaat koosneb: 1) selgitav sõna; 2) organisatsioon või struktuuriüksuse nimi.
Elementi kasutatakse, kui sama sisuga kirjaga soovitakse edastada info adressaadile. Elementi võib ka kasutada kui on vaja teavitada küsimusega kirjaga seotud kolmandaid isikuid. Elemendi eesmärgiks on kolmanda osapoole teavitamine kirja sisust või selle saatmisest ning adressaadi teavitamine kolmanda osapoole teavitamisest. Kirjal võib olla mitu lisaadressaati.
Vormistatakse 2-4 põhireavahet allkirjastajast allpool või lisade olemasolul 2-4 põhireavahet pärast lisamärget. Ruumipuudusel võib lisaadressaadi vormistada lisamärke kõrvale. Lisaadressaat vormistatakse tekstiväljal. E-kirja puhul väljal koopia või pimekoopia. Vastavalt kirja saatmise eesmärgile lisatakse lisaadressaadi ette selgitav sõna „Teadmiseks”.
Näide: Teadmiseks: AS Maasikas Elemendi vormistamisel võib sellele lisada muud selgitavat informatsiooni. Näide: Teadmiseks saadetud Pärnu Omavalitsuste Liitu kuuluvatele kohalikele omavalitsustele
Üks Kõige olulisemaid omadusi on see, et meeskonnaliikmed tunneksid end turvaliselt. See tähendab, et liikmetel pole hirmu kui on üksteise vahel vaidlused, vastuväitmised, ideede jagamine, vigade tunnistamine. Sa võid olla sina ise ilma kartmata, et sellest tulevad negatiivsed tagajärjed. Usaldus aitab kaasa suhtlemisele, probleemide lahendamisele ja koostööle.
Tugevates meeskondades on liikmetel kombeks olla usaldusväärne. Inimesed teevad neile pandud tööd kohusetundlikult, usaldusväärselt ja õigeaegselt. Seetõttu tajuvad meeskonnaliikmed usaldust selles mõttes, et kõik meeskonnaliikmed annavad oma panuse.
Mitmekesised meeskonnad on paremini varustatud erinevate vaatenurkade mõistmiseks, mis aitab edendada ettevõtte kasvu ja innovatsiooni. Meeskonna mitmekesisus on eriti oluline, kui töötate rahvusvahelises ettevõttes .
Edukalt toimivad meeskonnad on määranud kõigile rollid millega nad tegelevad. See tagab, et inimesed teavad mitte ainult oma ülesandeid, vaid ka seda, kuidas nad ühiste eesmärkide saavutamisse saavad panustada. Igal meeskonnal peaks olema ka usaldusväärne juht kes kõik paika paneb.
Suurepäraseid meeskondi ühendab midagi enamat kui individuaalsed eesmärgid. Selge ja ühine eesmärk annab tööle suuna ja tähenduse. See muudab isikliku panuse kollektiivseks saavutuseks. Meeskond võib teha koostööd, et tuvastada ühiseid eesmärke.
Regulaarne ja konstruktiivne tagasiside on üks hästi toimivate meeskondade määravaid omadusi. See aitab inimestel kasvada, tugevdab vastutust ja tagab meeskonna pideva koos arenemise. Ilma selleta jäävad pimedad kohad arusaamatuks.
Meeskondadel on ka väga heaks omaduseks paindlikkus. Olenemata plaani tugevusest, muutuvad asjaolud ja tekivad ootamatud väljakutsed. Meeskonnad, mis suudavad kiiresti kohaneda, kaotamata keskendumisvõimet, suudavad aja jooksul struktuuri säilitada.